Püsiv tegevuskoht Rootsis ja tulumaksukohustus – õnn või õnnetus?

Rootsis tegutsevad Eesti ettevõtted seisavad sageli silmitsi olukorraga, kas tunnistada, et neil on tekkinud püsiv tegevuskoht Rootsis või mitte. Rootsis tekkinud tuludelt peab püsiva tegevuskoha tekkimisel Rootsi riigile ettevõtte tulumaksu maksma. Seetõttu üritavad Eesti ja teiste selliste riikide ettevõtjad, kus ettevõtte tulu ei maksustata, püsiva tegevuskoha registreerimist Rootsis vältida. See aga toob sageli kaasa teatud riskid ning võib tekitada küsimusi Rootsi maksuametis.

Edasine artikkel annab ülevaate, millistel alustel püsiv tegevuskoht tekib ja millised maksud sellega kaasnevad. Artikkel aitab hinnata, kui otstarbekas on Rootsis püsiva tegevuskoha tekkimist vältida.

Mida kujutab endast püsiv tegevuskoht Rootsis ja kuidas seda määratakse?

Püsiva tegevuskoha määramisel lähtutakse sellest, kus leiab aset püsiv äritegevus. Püsiva tegevuskoha kaudu määratletakse kohustused, mille hulgas on kõige tähtsamad tulude ja kulude deklareerimine ning tulumaksu maksmine. Püsiv tegevuskoht võib tekkida mitmel viisil, aga esialgu peavad olema täidetud kolm põhikriteeriumit:

1. Antud kohas toimub peamine äritegevus. Näide: tarkvara lahendusi pakkuv ettevõte rendib kontori ja palkab müügimehe, kes müüb Rootsi klientidele tooteid – tegemist on peamise äritegevusega Rootsis. Seevastu, kui kontoris töötavad andmeanalüütikud ja müüki Rootsis ei toimu, on tegemist toetava äritegevusega ja püsivat tegevuskohta Rootsis ei teki.
2. Tegevus toimub samas geograafilises punktis
3. Tegevus on püsiv (kestusega kauem kui 6 kuud)

Esialgu tasub vaadata, kas ettevõte täidab neid kolme kriteeriumi. Kui täidab, siis on tegemist püsiva tegevuskohaga. Kui kriteeriumid ei ole täidetud, siis tuleks mõelda ka eranditele. Näiteks võib püsiv tegevuskoht tekkida siis, kui tegeletakse hooajaliste töödega (marjade korjamine) alla 6 kuu aastas, kuid mitu aastat järjest. Teine näide on metsandusvaldkonnast, mis puudutab tegevuse asupaika. Püsiv tegevuskoht tekib Rootsis ka siis, kui ettevõte teostab töid mitmel erineval platsil, aga tellija on alati sama.

Püsiv tegevuskoht Rootsis ja tulude maksustamine

Püsiva tegevuskoha tekkimisel tuleb kord aastas deklareerida ettevõtte Rootsi tegevustega seotud tulud ja kulud. Kasumi tekkimisel tuleb maksta tulumaksu, mis on Rootsis alates 2021. aastast 20,6%. Eestis puudub ettevõtete tulumaks ning tulude maksustamine toimub vaid siis, kui ettevõte otsustab dividende jagada. Esialgu võib tunduda, et Rootsis teenitud tuludelt tuleb maksta maksu topelt, kuid tegelikkuses on riigid sõlminud omavahel topeltmaksustamise vältimise lepingu. See lubab Eesti ettevõttel, kes on püsiva tegevuskoha tõttu maksnud ettevõtte kasumilt Rootsis tulumaksu, tasaarveldada see dividendi tulumaksuga. Eestis on dividendi tulumaksu kogukulu eraisikutele ~25%. Kui ettevõtja soovib kasumi ettevõttest dividendidena välja võtta, tuleb tal maksta Eestis tulumaksu ainult antud vahe ulatuses.

Kui aga Rootsis püsivat tegevuskohta omav Eesti ettevõte tahab kasumi ettevõtte tegevuse arendamisse investeerida, on olukord teine. Eesti ettevõtluskeskkonnaga samasugune paindlikkus puudub, kuna tulumaks tuleb tasuda igal juhul.

Rootsis äri tegemine on seotud Rootsi äritavade, võimaluste ja ka kohustustega. Kui Rootsi maksuamet otsustab, et püsiv tegevuskoht on ikkagi Rootsis, on tal õigus tagantjärgi tulumaks sisse nõuda. Püsiva tegevuskoha määramisel on seega tarvilik lähtuda konkreetse ettevõtte spetsiifikast ja äriplaaniga seotud riskid väga korralikult läbi kaaluda.

Soovitame kaasata konsultant, kellega püsiva tegevuskoha küsimus läbi arutada. Wisecounteri spetsialistid on teile antud küsimuses meeleldi abiks.