Rootsi maksud – millal tuleb makse maksta ja mille alusel

Rootsis tegutsevatel Eesti ettevõtjatel puudub sageli täpne ülevaade sellest, millised on Rootsi maksud ja millal tuleb makse maksta ning mille alusel. Meie poole pöörduvad sageli ettevõtjad küsimusega, miks teatav maksukohustus tekkis ja mida oleks saanud teisiti teha. Seega on kasulik enne Rootsis tegevuse alustamist igal ettevõtja endale selgeks teha, missugused maksukohustused tal tekivad Rootsis tegutsedes Rootsi riigi ees. Välisriigi ettevõtetele on 3 põhilist maksukohustust: ettevõtte kasumi pealt tulumaksu maksmine, käibemaksu maksmine ja töötajate eest maksude maksmine.

Artiklis "Maksumuudatused Rootsis tegutsevale Eesti ettevõtjale" selgitasime välja, mis juhtudel tekib tööandjal kohustus maksta töötajate eest makse Rootsi. Seekord räägime põgusalt Rootsi maksudest ehk ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu kohustuse tekkimisest.

Ettevõtte tulumaksu tasumise kohustus tekib siis, kui ettevõttel tekib Rootsis püsiv tegevuskoht. Ettevõtja, kelle ambitsiooniks on kunagi tulevikus Rootsis äri teha on kindlasti eelnevalt andmete kogumise jooksul puutunud kokku mõistega „püsiv tegevuskoht“. Püsiva tegevuskoha tekkimisel tekib ettevõttel kohustus deklareerida Rootsis tekkinud tulud ja kulud, ning maksta kasumi pealt ettevõtte tulumaksu. Tulumaksumäär muutub iga aasta aga on enamasti 20-22%. 2021 on ettevõtte tulumaks 20,6%.

Rootsi maksud vs „püsiv tegevuskoht“

Püsiva tegevuskoha tekkimiseks peab olema täidetud 3 kriteeriumi:

1. Äritegevust tehakse kindlal asukohal
2. Asukohta kasutatakse järjepidevalt
3. Asukohal teostatakse ainult või enamasti ettevõte põhi tegevust

Nende kriteeriumitega kaasneb ka erinevates olukordades erinevaid nüansse. Enamus olukordades aga võib ettevõtja arvestada sellega, et kui ta ühes konkreetses kohas teostab kauem kui 6 kuud oma põhitegevust, tekib ettevõttel püsiv tegevuskoht. Tuleb arvestada ka sellega, et kui ettevõttel juba kord on tekkinud püsiv tegevuskoht, siis see ka jääb kuni tegevuse lõpetamiseni.

„Püsiva tegevuskoha“ kaks näidet:

Näide 1: Automehhaanik OÜ rendib töökoda Stockholmis ja hooldab veoautosid 10 kuud. Automehhaanik OÜ teostab autoremonti ka Eestis, seega on see ettevõtte põhitegevus. Kuna ettevõttel on kindel asukoht, kus ta teostab oma põhitegevust kauem kui 6 kuud, on tekkinud püsiv tegevuskoht ja Rootsis teenitud tulud ja kulud tuleb Rootsis deklareerida, ning kasumilt tuleb tasuda Rootsi ka tulumaks.

Näide 2: Automehhaanik OÜ rendib oma raamatupidaja jaoks kontorit Stockholmis. Raamatupidaja elab Stockholmis ja teeb ettevõttele raamatupidamist aastaringselt. Kuna Rootsis tehtud tegevus ei ole ettevõtte põhitegevus, ei teki püsivat tegevuskohta kuigi ettevõttel on Rootsis kohalolek samal aadressil ja kauem kui 6 kuud.

On olukordi, kus püsiva tegevuskoha tekkimine toob endaga kaasa eeliseid. Üks selline olukord on kui saadad töötajad pikemaks ajaks Rootsi tööle ja pead nende palkade pealt tulumaksu maksma. Välisriigi ettevõtted, kellel on püsiv tegevuskoht võivad kasutada Rootsi maksutabeleid tulumaksude kalkuleerimiseks. Sõltudes palga suurusest on tulumaksu määr maksutabeli alusel arvestatuna 20-25%. Kui ettevõttel aga püsivat tegevuskohta pole, siis tuleb kasutada 30% määra, sõltumata palga suurusest.

„Püsiv tegevuskoht“ on mõiste, mis tihti erinevates maksureeglite tekstides ette tuleb, aga paraku on asi veel keerulisem kui alguses tunduda võib. Rootsi maksuamet kasutab kahte väljendit „fast driftställe“ ja „fast etableringsställe“. Need kõlavad sarnaselt, aga otsetõlkes oleks nad eesti keeles „püsiv tegevuskoht“ ja „püsiv asutamiskoht“. Kui püsiva tegevuskoha tekkimine toob endaga kaasa ettevõtte tulumaksu kohutuse, toob püsiv asutamiskoht endaga kaasa käibemaksu kohustuse. Tähtis on neid kahte mõistet lahus hoida, kuna nende tekkimise kriteeriumid ja tekkimisega kaasnevad kohustused on erinevad.

„Püsiv asutamiskoht“

Püsiv asutamiskoht määrab, kas välismaa ettevõttel, mis tegutseb Rootsis on kohustus lisada müügiarvetele Rootsi käibemaks ning see deklareerida ja maksta Rootsis maksuametile.

Püsiva asutamiskoha tekkimiseks peab olema täidetud 3 kriteeriumi:

• Ettevõttel on Rootsis tegutsedes töötajad, kes seal tööd teevad.
• Ettevõte haldab Rootsis tegutsedes tehnilisi ressursse.
• Ettevõttel on piisavalt stabiilne koht, kust tegutseda.

Nende kriteeriumite tõlgendamine on veel hägusem kui püsiva tegevuskoha tekkimise tõlgendamine. Töötajaskonna olemasolu tõlgendamine on lihtne, kui ettevõttel on palgal inimesed, kelle töö kaudu ettevõte saab oma põhitegevust teostada on see kriteerium täidetud. Tehniliste ressursside all peetakse silmas töö tegemiseks vajalikke seadmeid, majutust, aga ka näiteks väiksemaid ressursse, nagu näiteks e-poe jaoks kasutatav server. Ettevõte ei pea neid ressursse omama, et kriteerium täidetud saaks, piisab näiteks ka rentimisest. Viimane kriteerium, piisavalt stabiilne koht, on kõige hägusem. Selle all peetakse silmas, et ettevõttel on olemas võimekus iseseisvalt müüa teenust ja/või kaupa ja soetada teenust ja/või kaupa. Samuti võib „stabiilne koht“ seisneda selles, et töötajatel on oma pikaajaline majutuskoht, kuhu ettevõtte kliendid ja tarnijad saavad pöörduda, näiteks tulla ise külla või saata sellesse kohta arveid.

Kui on teada, et Rootsis tekib kulusid, mille pealt on õigus käibemaksu tagasi küsida, siis on hea esitada Maksuametile avaldus, kus selgitatakse, miks te soovite deklareerida müüki Rootsis ja sellelt käibemaksu maksta. See lihtsustab käibemaksu Rootsist tagasi saamist, ja samuti kiirendab likviidsusega seotud probleemide lahendamist.

„Püsiva asutamiskoha“ kaks näidet:

Näide 1: Metsatöö OÜ teostab Rootsis metsatöid. Ettevõtte on saatnud Rootsi oma töötajad, oma töömasinad ja saavad jooksvalt korraldusi oma kliendi kontorist, kes on Rootsi metsaühistu. Töötajate ja masinate olemasolu täidavad esimesed kaks kriteeriumi, ja ettevõte metsaühistust klient on nõus, et nende kontorit kasutatakse kontakteerumise asukohana kui keegi sooviks ühendust saada metsatöö OÜ-ga. Samuti on metsatöö OÜ oma ressurssidega täiesti võimeline iseseisvalt osutama teenust, ja ka soetama teenuse osutamiseks vajaminevat kaupa ja muid teenuseid. Seega, püsiv asutamiskoht eksisteerib ja Metsatöö OÜ peaks oma kliendile esitama arveid Rootsi käibemaksuga, mis Rootsis deklareeritakse ja Rootsi ka makstakse.

Näide 2: Keevitajad OÜ rendib Rootsi torutootmise tehasesse 10 meest. Tehas asub Göteborgis ja töö kestab 8 kuud. Rootsi klient tagab meestele majutuse ja kõik vajalikud tööriistad ning masinad. Keevitajad OÜ:l on Rootsis koha peal inimesed, ja „püsiv koht“ (koht kus saab teenust osutada ja kus tarnijad saavad nendega kontakteeruda), aga kuna Keevitajad OÜ pole soetanud endale otse ei majutust ega masinaid, pole tehniliste ressursside kriteerium täidetud. See tõttu pole ettevõttel püsivat asutuskohta ja arved tuleb kliendile esitada pöördkäibemaksuga ja müük deklareerida Eesti, kui Euroopa Liidus tehtud müük.

Erandid

Nii püsiva tegevuskoha tekkimisel ja ka püsiva asutamiskoha tekkimisel on ehitussektoris paar erandit. Püsiva tegevuskoha tekkimise erand seisneb selles, et igat projekti analüüsitakse eraldi. Kui ettevõte teostab näiteks 3 projekti üksteise järel, millest esimene võtab aega 3 kuud, teine 7 kuud, ja kolmas 4 kuud. Tuleb deklareerida ainult nende projektide tulud ja kulud, mis kestsid kauem kui 6 kuud. See erand on toodud välja maksulepingutes iga EL riigiga, ja erinevatel riikidel on erinevad püsiva tegevuskoha tekkimise aja limiidid just ehitussektoris. Eesti limiit on 6 kuud, aga näiteks Poola limiit on 12 kuud.

Teine erand on käibemaksu kohustuse tekkimine ehitusettevõtetele. Kuna ehitusettevõtted müüvad oma teenust teistele ehitusettevõtetele pöördkäibemaksuga, ei pruugi maksuamet väljastada VAT-numbrit, sest välismaa ettevõte ei teostaks müüki käibemaksuga. See võib muutuda problemaatiliseks, kuna on olukordi, kus Rootsi kliendid ei tee koostööd välismaa ettevõtetega kellel pole VAT numbrit. VAT number on aga täiesti võimalik saada, kuna on olemas teine grupp reegleid mis sätestavad, et kinnisvara objektiga seoses osutatud ehitusteenused peetakse teatud juhtudel alati Rootsis osutatud teenuseks, ehk Rootsi siseseks müügiks.

Analüüsi tulevaid töid enne registreeringute tegemist

Nagu näete, siis pole alati kõige lihtsam ette teada, mis sorti maksu maksmise kohustused tekivad. Paljudes olukordades pole selge, kas ettevõttel tekib püsiv tegevuskoht, püsiv asutamiskoht või midagi muud. Kindlasti tasub enne eeltöö ära teha ja kohe vajalikud registreeringud ettevõttele teha. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus klientidega koostöö venib. Polnud kohe õigeid registreeringuid tehtud, või tekib tagantjärgi probleeme maksuametiga, kes väidavad, et ettevõte on jätnud makse maksmata.

Kuna Rootsi maksuamet otseselt ei otsusta ettevõtja eest, kas ta peab makse maksma tuleb ettevõtjal ise endale luua arusaam, mis moodi tal on kõige parem hakata äri ajama. Selgitama maksuametile nii täpselt kui võimalik, mis kohustused ettevõttel tekivad. Kui tegevus Rootsis on juba mingit aega kestnud ja on vaja deklareerida oma tegevus võrdleb maksuamet, kas kohustused said täidetud või mitte. See võib tuua olukorra, kus maksuamet määrab tagantjärgi lisa kohustusi või makse, millega te algselt ei olnud arvestanud.