Rootsis tegutsemise tingimused muutusid Eesti ettevõtjatele keerulisemaks

Rootsi ja ka Soome on riigid, kus kehtivad töötajate palkamisele teatavad miinimumnõuded, mida paljud tööandjad Baltikumist ja teistest odavama tööjõuga riikidest on siiani püüdnud erinevate seaduste aukude kaudu ära kasutada. Rootsi valitsus on otsustanud olukorda muuta.

Rootsi ametiühingutel on alates 1. juunist 2018 suuremad õigused nõuda välisettevõtjatelt kollektiivlepingute sõlmimist ja samade töötingimuste ning palga pakkumist, kui on kohalikel töötajatel. Rootsi ametiühingud on alustanud praktiseerimimist, kus kollektiivlepingute puudumisel võidakse töö isegi objektidel seisma panna. Rootsi valitsus on seega karmistanud vaba turu konkurentsi reegleid. Lubatud on teistes riikides odavamalt toodetud toodangul enda turul konkureerida, ent Rootsi turul ajutiselt või alaliselt töötavad töötajad peavad tegutsema/töötama samaväärsetel tingimustel kohalike töötajatega. Niisiis ollakse jäik selles osas, mis puudutab töötajate sarnast kohtlemist ja võrdsetel alustel palkade maksmist. Rootsi töövõtjad on juba pikemat aega nõundud kollektiivlepingute sõlmimist ja seetõttu on praktikas paljud Rootsis tegutsevad ettevõtted seotud Rootsi kollektiivlepingutega.

Mõne aja eest kirjutas EASi ekspordinõunik Rootsis Anna Öberg: “Olen märganud, et üha enam loovad ettevõtted Rootsis firmasid, et lihtsustada administratiivset poolt. See võib uute reeglite rakenduses veelgi süveneda”. Rootsi turule sisenemine on olnud varem kaugelt juhtimise ja ajutiselt kohal tegutsemise kaudu väga kiiresti ja mugavalt teostatav. Nüüd aga on Rootsi turule sisenemisel vaja eelnevalt väga täpselt läbi mõtelda, kui pikaks ajaperioodiks sinna tegutsema jäädakse. Vältimaks maksuriskide tekkimist on tähtis, et kõik kohalikud Rootsis tekkivad kohustused saaks täidetud.

Äripäev kirjutas maikuus, et Jonas Högset’i hinnangul, kes on Rootsi kohalike omavalitsuste elamuettevõtete ning neid koondava katusorganisatsiooni SABO uusehituse eest vastutav isik, on seadusemuudatuse täpset mõju raske hinnata, kuid ta ei arva, et see takistaks ehitusettevõtete tulekut Rootsi turule ja võitlust elamispindande defitsiidiga. ”Oleme algusest peale öelnud, et rahvusvaheline turg peab käituma Rootsi turu tingimustega kooskõlas, kui nad tahavad end siin pikaks ajaks sisse seada,” rääkis Högset Tallinnas eelmise aasta oktoobris, kui käidi Eestist otsimas peatöövõtjaid, kes Rootsis üürimaju ehitaks.

Tõenäoliselt ei muuda see Eesti ettevõtjate huvi Rootsis tegutsemise vastu vaid sunnib neid oma tegutsemisel olema rohkem ette mõtlev ja kohalikke olusid arvestav.

Sellised seadusmuudatused muudavad üldist Rootsis tegutsevate ettevõtete olukorda selles osas, et Rootsi turule sisenevad ettevõtted peavad otsima kuluefektiivseid meetodid elumajade ehitusel ja kontrollida väärtusahelat, mis võimaldaks neil peatöövõtjana olla kasumlikum kui alltöövõtjana. Kuna Rootsis on hetkel suur elamispindade defitsiit, siis on hetkel Rootsis lepingutele ka kuluefektiivsete tööstuslike lahendustega kergem konkureerida ja mitte minna seda teed, et töötajate tasude ja töötingimuste arvelt kokku hoides odavamat hinda pakkuda.

Lühidalt öelduna on oluline, et eestlased, kes tegusevad Rootsis ehituse või muu teenuse osutamise valdkonnas, oleksid konkurentsis efektiivsema tegutsemisega, mis võimaldab neil saavutada eelise võrreldes kohalike ettevõtetega. Ei tohi unustada, et distantsilt ettevõtte juhtimisega kaasnevad alati teatavad lisakulud, mistõttu sama moodi (sama efektiivsusega) tegutsedes nagu kohalikud, on raske võõral turul konkureerida.

Maikuu Äripäeva artiklis oli Eesti ettevõtjate suhtumine Rootsi turul uute reeglite kehtima hakkamise osas positiivne. Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et nemad on seisukohal, et asukohariigi kollektiivlepinguid tuleb täita ja sealseid reegleid austada. „Samas on meil palju infot, et mitu Eesti firmat neist reeglitest kinni ei pea. Nad riskivad väga suurte summadega, sealhulgas töö katkemisega päevapealt. See ei ole mõistlik riski võtmine. Konkureerida tuleb nutikuse, mitte illegaalse palgapoliitikaga.“ Petersoni sõnul tähendab see, et eestlased saavad samaväärset palka, mis rootslased ning lisaks laienevad neile muud hüved ja tingimused, mis on kokku lepitud näiteks kollektiivlepingus. „Meie inimesi koheldakse võrdselt kohalikega ning see tagab Eesti töötajatele paremad tingimused.“

Rootsi turul tegutseva ehitusettevõtte Kodumaja juhatuse liige Andrus Leppik ütles, et seadusemuudatus ei tohiks nende tegevust seal mõjutada. „Me järgime kollektiivlepingute tingimusi. Meie jaoks on see olnud iseenesest mõistetav kõik need aastad, kui me Rootsis oleme toimetanud.“

Leppiku sõnul ta ei arva, et Rootsis oleksid regulatsioonid piiravad. „Me oleme harjunud Eestist väljaspool tegutsema ja Rootsi selles suhtes küll kuidagi eriliselt silma ei paista, et miski väga piiraks või takistaks,“ ütles ta. Rootsi turul näeb ta aga suurt potentsiaali, sest ehitusmaht neil seal kasvab.

1. juunist kehtiva seadusemuudatusega tühistatakse nn Lex Laval. See 2010. aastal jõustunud seadus reguleeris ja täpsustas välisriikidest ajutiselt Rootsi tööle lähetatud töötajate palgatingimusi. Lex Laval kaasuse järgi olid välisriikide ettevõtjatel Rootsi territooriumil tegutsedes eriõigused võrreldes kohalike ettevõtetega.

Nime sai seadus enam kui 12 aasta tagusest vastasseisust Läti ehitusfirmaga Laval, millelt Rootsi ametiühingud nõudsid Vaxholmis koolihoone renoveerimisel Rootsis kehtivate kollektiivlepingute järgimist. Läti ehitusfirmale, mis järgis Läti kollektiivlepingut, kehtestati blokaad. Ametiühingud nõudsid, et Rootsis töötades tuleb järgida Rootsis kehtivaid seadusi, kuid tööandjad viitasid tööjõu vabale liikumisele Euroopa Liidus. Konflikti keskmes oli töö hind. Mitmel kohturingil jäi õigus Läti firmale ja Rootsi pidi oma seadusi kohandama. Lex Lavali järgi oli ametiühingutel õigus nõuda vaid kollektiivlepingute miinimumtingimuste täitmist.

Kehtinud eriõiguse tühistamine ja uus olukord toob kaasa muudatused, kus kõik Rootsis tegutsevad ettevõtted peavad samaväärsetel alustel tegutsema ja neis töötavaid inimesi koheldakse ka samaväärselt. Seega on Rootsi ametiühingutel õigus keelduda eri riikide ettevõtetele erandite kehtestamisest.

Kui ettevõtjal on plaanis Rootsi turule sisenemine, siis on oluline varuda aega ja teha endale selgeks detailid, mida kohalikul turul tegutsedes silmas pidada. Oluline on märkida, et Rootsis ettevõtte asutamine võib esmakordsel asjaajamisel võtta aega kuid. On juhtumeid, kus ettevõtjad on arvanud, et see ei saa olla eriti keeruline ja seetõttu on jäetud mõned olulised detailid arvesse võtmata ning ettevõtte asutamine on veninud aastani. Seoses rahvusvahelise rahapesuskandaaliga, mis rahvusvaheliselt avalikuks tuli, on pangad Rootsis karmistanud kontrollnõudeid, mis puudutavad välisriikide kodanikke, kes soovivad Rootsis pangakontot avada. Need ja mitmed teisedki küsimused on oluline enne ametkondade poole pöördumist põhjalikult läbi mõtelda, et osata anda küsimustele selgeid ja täpseid vastuseid.

Oleme oma klientidele öelnud, et hea on enne Rootsis ettevõtte asutamisega alustamist tulla konsultatsioonile ja kõik vajalikud detailid läbi arutada. See aitab ajakulu võimalikult minimeerida. Konsultatsioonile on hea tulla juba enne Rootsis koostöölepingu sõlmimist või koguni enne hinnapakkumise tegemist. Kui kavatsete alustada Rootsis tegutsemisega, siis tuleks kohe alustada ka sealse juriidika ja raamatupidamisega seotud küsimuste endale selgeks tegemisega. Vajalik on viia ennast kurssi, millised on võimalikud lisakulud (ajalised, rahalised) Rootsis tegutsemisel.